Eia on kirjanik, ajakirjanik ja Postimehe kirjastuse juht. Ta on avaldanud mitu Eesti naiste südameid võitnud romaani ja hiljuti lasteraamatu “Seitsme maa ja mere taga”. Ta on elanud mitmes maailmajaos ja reisinud paljudes maades. Ta on elanud erinevaid elusid. Ka elusid, mida elavad tema loodud raamatutegelased. Palju on nendes karakterites Eiat? Kui palju fantaasiat?

foto: Arttu Karvonen / Wuruhi

TANTSIMINE

Kui Eia ei oleks kirjanik oleks ta tantsija. Kuigi kirjutamine on tema jaoks sama oluline kui hingamine, tunnistab ta, et armastab ka tantsimist. Sisemine ürgne kutse ei küsi kohta ega aega. Eia ei kujuta ette, et keegi õpetaks talle tantsimist, nii nagu ka kirjutamist. See tuleb hingest. “Mäletan, kui olin väike ja läksin kooli, tühja suurde aulasse, ja lihtsalt piruetitasin seal.”

Luule ja tantsuga esinemine Eesti Kirjanike Liidus. Foto erakogust.

SAAREMAA

Eia ei ole pärit Saaremaalt, aga sattus sinna esimest korda juba kolmekuusena ning südames peab ennast tõeliseks saarlaseks. “Olen kõik oma elu parimad hetked seal veetnud, ükskõik kui palju ma maailmas reisin. See on minu koht!” Kui väga hoolega kuulata, siis Eia “Õ” on tõesti mõnikord natuke “Ö”.  Eia tunnistab, et võtab sageli aega mõtlemiseks ning teebki seda meelsasti just Saaremaal, tehes pikki jalutuskäike mere ääres.

Saaremaa moonipõld. Foto erakogust

NIMI EIA

Eia nimi on pärit 1932. aasta Eesti nimede raamatust ning selle pani talle isa. Kuigi Eiale enda nimi väga meeldib, on see tekitanud ka palju segadust, eriti taksot tellides või restoranides aega broneerides. Nii kasutabki kirjanik vahepeal lihtsalt mõnd meeldivat valenime. Pärast esimese raamatu ilmumist hakkas Eia saama lugejatelt kirju. Mitu tütart ootavat naist leidsid nime olevat vägagi inspireeriva. Ühel päeval sai ta kirja ka režissöör Anu Aunalt, kes tegi Eiale ühe toreda jõulukingi, kui teatas, et filmi “Eia jõulud Tondikakul” peategelane on saanud oma nime tema järgi.

Foto erakogust.

Eia lapsepõlve tuba oli üleni punane. Foto erakogust.

LOOMING JA PROTSESS

Raamatutes on palju Eiat ennast. Ta ütleb, et on elanud väga erinevaid elusid. Erinevad kultuurid ja erinevad töökohad aitavadki tal raamatutegelastele karaktereid luua.
Juba viie-aastaselt kolis Eia Eestist ära ning pidi alustama justkui nullist, leidma uued sõbrad ja looma enda jaoks uue keskkonna, kuhu sobituda. 14-aastaselt alustas ta taas puhtalt lehelt, sedakorda Tais ning hiljem on ta seda teinud veel Kanadas, Hiinas, Argentinas ja Prantsusmaal.

Eia viimane romaan “Tüdrukune” pani Kadri paar korda kõva häälega naerma, paar korda tekitas vastikust ja päris mitmeid kordi tuli endaga või tuttavatega juhtunud seigad meelde.
Oli väga kerge lugemine, aga rasketel teemadel.
Eia ütleb, et iga lugeja loeb seda raamatut erinevalt ja leiab endale selle “miski”, mis on nende enda sees varjul.

“Tüdrukune” kaanepildi Eia ideest teostas Kristiin Kõosalu fotost Jan-Christopher Soovik.

Mitmekülgne kirjanik tunnistab, et idee, mis paar päeva tagasi tundus geniaalne, võib järgmisel päeval tunduda enam mitte nii sütitav. Siiski püüab ta rohkem inspiratsiooni austada ning kirjutada just siis, kui säde on sees, ja paneb muud tegemised pausile. Nii oli ka “Tüdrukuse” kirjutamisega. Samas oli protsess nii intensiivne, et sellest oli raske hiljem välja tulla.

Lasteraamat “Seitsme maa ja mere taha” on sündinud peale sadu erinevate maade muinasjuttude lugemist. Peale seda protsessi tundis Eia, et viibib ise ka justkui muinasjutus. Isegi enda ja sõprade igapäevased tegevused tundusid muinasjutulistena.

Teismeline Eia Tais. Foto erakogust

13. veebruaril kell 12-19 toimub showroomis (Pärnu mnt 20A, Tallinn) aksessuaaripärastlõuna: ♡ x raamatud.
Kell 18.00 räägib raamatutest, sealhulgas kõige värskemast ja rohkelt kõneainet tekitanud romaanist “Tüdrukune” ja loomulikult ka teistest lugemismuljetest, kirjanik Eia Uus.

NB! Kohtade arv on piiratud. Palun anna osalemissoovist kindlasti teada contact@kadrikruus.com

KUULA SAADET